Augustikuu kolmel esimesel päeval leidsid Setomaal aset mitu olulist sündmust, millest said osa oikumeenilisest palverännakust osavõtjad.

Osana seminari programmist külastati 1. augustil  Seto kuningriigi suursündmust, soome-ugri rahvaste 2015. aasta kultuuripealinna  Obinitsat, saades osa festivali rikkalikust programmist. Enne festivali algust toimus Obinitsa Issanda Muutmise kirikus liturgiline jumalateenistus EAÕK metropoliit Stefanuse ja Kreeka Õigeusu Kiriku Edessa metropoliit Joel kaasateenimisega.

Kuningriigi päeva alustati palvusega ja metropoliidid koos saatjatega külastasid samuti festivali.

Pühapäeval, 2. augustil toimus Kirikumäe Matkamajas seminar teemal: „Traditsiooniline eluviis, keskkond ja tulevik“, mille käigus jagati oma mõtteid ja muresid kristlaste vastutusega kliimamuutuste osas.
Aare Hõrn, Setomaa valdade Liidu rahvusvaheline sideohvitser, esitas setode ajalugu ja praegust olukorda. Ta selgitas, kuidas toimub koostöö soome-ugri rahvaste vahel üle rahvusriikide piiride, et taastada osa nende ühisest kultuuripärandist ja taaselustada traditsioonilist eluviisi kooskõlas Jumala loominguga.
Jukka Uosukainen, ÜRO kliimamuutuste keskuse ja võrgustiku (CTCN) direktor, jagas oma arvamust planeedi tulevikust valitsustevaheliste läbirääkimiste protsessi ja kokkulepete valguses
Rev. Dr. Panu Pihkala esines ettekandega inimene - põllumajanduse tootmine ja selle eest hoolitsemine on osa Jumala loomingust.
Hr Jozsef Dian, kes on Ungari Reformeeritud kiriku  Csövari koguduse president, rääkis traditsiooniline põllumajandusliku eluviisi tulevikust Ungaris.
Ruudi Leinus, Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär, andis ülevaate Eesti religioossest taustast religiooni-sotsioloogilise uurimuse „Elust, usust ja usuelust“ taustal.
Seminari tulemusena nägime inimkonna olukorda kui sünge tuld: "Oleme Titanicu tekil, näeme jäämäge, kuid me ei taha keerata rooli." Keskkonnaalast probleemi tõsidust on tunnistatud põlvkond tagasi, kuid väga vähe on selles osas tehtud. Meie kirikutel on vaja õpetada Jumala käsku Genesist, et meie ei ole omanikud ja ekspluateerijad, vaid me peame olema looduse eest korrapidajad ja selle eest hoolitsejad. Seminaril osalejad koostasid ka arutlusel olnud teemal ka ühisteksti, millega saab tutvuda lähiajal ka EKN koduleheküljel.

Kagu-Eestis 3. augustil 2015 toimunud oikumeeniline palverännak oli osa Euroopa palverännakute võrgustikust  Pariisi tippkohtumise cop21 suunas. See oli ka esimene kord, kui Eesti Kirikute Nõukogu, Ungari Kirikute Oikumeeniline Nõukogu ja Soome Oikumeenilise nõukogu korraldasid ühise palverännaku.
Meid oli ligemale nelikümmend inimest igas vanuses - adventistid, baptistid, Karismaatiline Episkopaalkirikust, luterlased ja õigeusklikud Taanist, Eestist, Soomest, Ungarist ja Ühendkuningriigist. Palverännakul jalutasime õlg õla kõrval, kes risti ja ikoone kandmas, läbi kauni maastiku, läbi külade ja metsade. Astusime sisse kabelitesse ja palvetasime koos vastavalt oma kirikute traditsioonidele.

Palverännak oli suur usuproov ja ka palvevastus, sest öösel alanud vihmasaju jätkus ja Obinitsa kirikust välja astudes julgustas preester Viktor Ivask meid teele asuma teadmisega, et Jumal kuuleb palveid ja on meiega teekonnal kaasas, mis sai ka kõik tõeks, sest vihm lakkas peagi ja saime teekonnal kogeda päikesepaistet ja kaunist sinist taevast.

Palverännak algas Obinitsa kirikust, kus isa Viktor koos isa Afratiga viisid läbi lühikese palvuse, peale mida isa Viktor tutvustas kiriku ajalugu ning  mainis, et vaatamata sellele, et on kahest rahvusest (eestlased ja venelased) kirikuliikmeid saavad kõik omavahel hästi läbi. Isa Afrat rääkis ristist, mis ta oli koos sõbraga eelmine õhtu teinud ning mainis ära, et see rist on kõver, kuna tee Kristuseni on käänuline.

Esimene peatus oli Obinitsa tsässona, kus küünlavalgel isa Heikki luges soome keeles palveid. 

Järgmine peatus oli Härma tsässon, kus meid isa Viktor tervitas koos paari küla elanikuga. See tsässon oli küll uus, ainult kahe aastane, aga seal kohas oli ennem tsässon olnud juba aastaid. Tsässona taga oli umbes 200 aastane täies nooruses mänd, mis pani mõtlema, et vanus on ikka suhtumise küsimus. Ungari vaimulik Vilmos Fischl tsiteeris ungari  keelsest piiblist kahte kirjakohta. Luges palve ungari keeles ning nagu juba traditsiooniks saanud oli, lugesime me kõik oma emakeeles Meie isa palve.

Järgmise peatuses, Ulaskova tsässonas, pidas preester Thomas bEriste palvuse ning tema perekonna eesvedamisel lauldi ning loeti juba traditsiooniks saanud Meie isa palve.

Palverännak lõppes Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemetes, kus palvetas ja laulis meiega koos luteri Vastseliina koguduse pastor Toivo Hollo. Meiega kaasas rännanud risti andsime Vastseliina kirikule.

Pikema ülevaate palverännakust koos piltidega leiate Age Ploomi facebooki kontolt. 

Südamlikud tänud seminari ja palverännaku korraldajatele ja eriti igale osavõtjale.