Näituse koostasid Priit Rohtmets ja Ursula Haava, kujundas Riina Sildvee. Foto: Marie Kukk

Riigikogus avati 10. oktoobril ülevaatlik näitus “Vaimulikud Eesti Vabariigi sünni ja taassünni juures“.

Näituse avanud Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul toob näitus esile Eesti riigi sünni ja iseseisvuse taastamisega seotud olulised aspektid. „Iseseisva Eesti riigi sündi ja käekäigu kujundamisse on andnud hindamatu panuse paljud Eesti inimesed, nende seas ka vaimulikud, kes sisendasid meie rahvasse eneseusku ja kindlustunnet, et Eesti oleks iseseisev riik maailma teiste riikide hulgas. Seepärast saame tänutundega meenutada neid vaimulikke, kes ütlesid otsustavalt sõna sekka poliitiliste sündmuste keerises,“ ütles Nestor.

Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop emeeritus Andres Põder nimetas oma sõnavõtus, et läbi ajaloo on ristiusuga kaasnenud õpetus kahest riigist - jumalariigist ja inimeste riigist ning et on nähtud loomulikuna, et inimene peaks üheaegselt olema nende kahe riigi - maise ja taevase - kodanik. "Need riigid ei peaks teineteisele vastanduma, pigem teineteist täiendama. Ega neid tegelikult väga selgelt eristada ja lahutada ei saagi - ei inimese sees ega ühiskonnas. Mõlema ülesanded haakuvad: usk ehitab kogukonda ja riiki. Avatav näitus on veenev tõend, kuidas ka rida vaimulikke on kogu hingega olnud pühendunud Eesti Vabariigi loomisele, teenimisele ja taastamisele. Riik omakorda peab tagama väärtuste, inimväärikuse ja usuvabaduse jätkuvuse, looma tingimused kiriku tööks," ütles EKNi president.

Näituse avamise võtsid sõna ka Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au, üks näituse koostajatest Priit Rohtmets ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu viimase koosseisu liige õp Villu Jürjo.

Näitusel pööratakse tähelepanu nende vaimulike elukäigule ja tegemistele, kes Eesti riigi sünni ja taassünni ajal poliitilises elus osalesid, milline on nende jälg ja panus meie riikluse ajaloos.

Näitusel tutvustatakse rohke pildimaterjali ja haaravate tekstidega vaimulike osalemist Eesti Vabariigi poliitilise elu kahel sõlmperioodil: vabariigi sünni ja riikluse rajamise aastatel ning Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise perioodil. Vaimulikud jõudsid poliitikasse, et panustada Eesti riigi ülesehitamisse ja öelda sõna sekka Eesti usuelu ümberkorraldamisel.

Näitus keskendub kahele väga erinevale ajastule: aastatele 1918–1923 ja 1987–1992. Neid aastaid ühendab arusaam loodavast või uuesti ülesehitatavast riigist, kus austatakse kõigi inimeste õigust südametunnistus-, veendumus- ja usuvabadusele. Et murranguaegadel laotakse tavaliselt vundamenti, pööratakse näitusel tähelepanu usuelu korraldamisele ja riigi ning usuühenduste vaheliste suhete alusmüüri rajamisele, millele Eesti riik toetub praeguseni.

Näituse koostamist finantseeris Siseministeerium ning selle ettevalmistamine toimus koostöös Eesti Kirikute Nõukoguga.

Näitus jääb Riigikogu hoone vestibüülis avatuks kuni 2. novembrini. Seda saab vaadata tööpäevadel kella 10–16. Toompea lossi sisenemisel on vaja esitada isikut tõendav dokument.

Allikas: Riigikogu Kantselei 10.10.2018 pressiteade