eng | est 




  Uudised
 
EKN 30. AASTAPÄEVA TÄNUJUMALATEENISTUS 21.02.2019 - KIRIKUTE NÕUKOGU PRESIDENDI KÕNE
Foto: Urmas Viilma

EKNi presidendi peapiiskop emeeritus Andres Põdra kõne EKNi 30. aastapäeva tänujumalateenistusel Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus 21. veebruaril 2019

Austatud president Rüütel ja proua Ingrid Rüütel, austatud Riigikogu esimees, austatud peaminister, austatud kirikujuhid, armsad pidupäevalised, õed ja vennad!

Johannese evangeeliumis võrdleb Jeesus end viinapuuga ja temasse uskujaid okstega ning ütleb: „Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja." (Jh 15:5) Üheks selliseks viljaks võib kindlasti pidada Eesti Kirikute Nõukogu, mis on välja kasvanud Jeesuse enda tahtest.

Asutajate avalduses seisab: „Arvesse võttes Jeesuse käsku jüngritele, et nad kõik üks oleksid (Jh 17:21) ja meie ees seisvaid ühiseid ülesandeid kristliku eluhoiaku, kõlbluse ja eetika kujundamisel, samuti eestimaalaste õiguste kaitsmisel ja soovist ühendada oma jõupingutused evangeeliumi kuulutamisel ja halastustöö tegemisel, otsustame meie, allakirjutanud, luua Eesti Kirikute Nõukogu.”

Kolmkümmend aastat on piisavalt pikk aeg, et kinnitada selle otsuse õigsust ja organisatsiooni vajalikkust. On rõõm, et võime seda aastapäeva tähistada Eesti Vabariigi 101.aastapäeva eel. On ju Eesti Kirikute Nõukogu tegevus suunatud kogu ühiskonnale, pidades silmas nii rahva kui riigi head käekäiku ja kirikute head koostööd riigiga. Midagi sarnast ja tunnuslikku leiame ka mõlema ajaloolise ettevõtmise algusest.

Eesti Vabariik kuulutati välja maailmasõja tormituultes. Vaevalt sai keegi olla väga kindel, kuhu need tuuled pöörduvad. Tegutseti lootuse peale, toetudes arusaamale õiglusest ja vabadusest, mida oli ammutatud ka Jumala Sõnast. Eesti Kirikute Nõukogu asutati okupatsiooni tingimustes, mitu aastat enne Eesti iseseisvuse taastamist. Vaevalt keegi teadis, mis uut ühendust ees ootab. Tegutseti Jumala Sõnast juhindudes ja sellest julgust saades.

Teisisõnu – mõlemal juhul tegutseti nimelt lootuse peale. „Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud,“ ütleb apostel Paulus kirjas roomlastele. Selline lootus ja usaldus on otsekui oksa ühendus tüvega. Sellist lootust Jumala peale ja usaldust tema vastu, vajame ka tänapäeval, seistes uute väljakutsete ja lahendamist vajavate probleemide ees.

Möödunule mõeldes on aga põhjust rõõmustada ja olla tänulik: Olla tänulik Jumalale! Olla tänulik kirikutele ja nende juhtidele, kes söandasid Eesti Kirikute Nõukogu loomisel astuda otsustava sammu! Olla tänulik rikkaliku vilja eest, mida sellelt osaduse ja koostöö viinapuult oleme võinud leida ja üha taas leiame!  

Olgu selleks mitmekülgsed partnersuhted riigiga, kaplaniteenistused kaitseväes, vanglas ja politseis, oluline koht meedias, sotsiaaltöös, sotsioloogias ja kristliku hariduse andmisel või mis kõige tähtsam: ühine evangeeliumi kuulutamine. Eesti Kirikute Nõukogu aastaaruande maht ulatub üle saja viiekümne lehekülje.

Tuleb tunnustada Riigikogu ja Vabariigi Valitsust eesotsas peaministriga, kellega oleme regulaarselt kohtunud, häid kaastöölisi ja toetajaid ametiasutustes, mitmesugustes ühiskondlikes organisatsioonides, oikumeenilisi partnereid Soomes ja teistes maades. Ja muidugi liikmeskirikuid ja nende esindajaid, kes tõelise pühendumisega panustavad Eesti Kirikute Nõukogu töösse. Selle töö viljad on Jumala abiga meie kõigi ühine saavutus.

Viinapuu viljad ei jää aga üksnes minevikku või olevikku - neid ootame ka tulevikus. Milliste  väljakutsetega, ootuste ja lootustega Eesti Kirikute Nõukogu täna seotud on, mille nimel ta tegutseb?

Äsja valmis Eesti Kirikute Nõukogu arengukava aastateks 2019-2024. Arengukavas on sõnastatud terve rida eesmärke ja ülesandeid rahva paremaks vaimulikuks teenimiseks kõigis Eesti Kirikute Nõukogu tegevusvaldkondades ning nähtud visioonina kristlaskonda, kes seisab ühiselt ja mõjusalt ühiskonna kristliku eluhoiaku kujunemise eest. Niisiis: meie esmaseks ja kõige tähtsamaks teemaks on jätkuvalt kaasa aidata Jumala Sõna kuulutamisele ning armastus- ja halastustustööle meie rahva keskel.

Teise suunana tooksin välja suhted riigiga, osalemise õigusloomes, usuvabaduse ja teiste demokraatlike õiguste kaitses. Näeme, kuidas kaasajal tehakse järjest enam katseid piirata sõna- ja väljendusvabadust või riivatakse erineval moel inimväärikust ja elu pühadust. Eetiliste küsimuste õiguslik regulatsioon on kristlaste jaoks äärmiselt oluline.

Võime olla tänulikud, et Eesti Kirikute Nõukogu on saanud seaduseelnõude menetlemises kaasa rääkida ja et oleme võinud suhelda ka otse poliitiliste parteidega. Seoses lähenevate valimistega saatsime neile rea ettepanekuid, mis puudutavad näiteks pühakodade, abielu  ja usuvabaduse kaitset, ja mida ühiskonna edasisel kujundamisel tuleks kaaluda. Arutelu nende teemade üle kindlasti jätkub ja loodetavasti kannab ka head vilja.

Kolmanda väljakutsena ei saa jätta mainimata kirikutele kõige olemuslikumat ülesannet – oikumeenia teoloogilisest mõtestamisest. Kümme aastat tegutsenud teoloogiakomisjon on koostanud ülevaated liikmeskirikute arusaamadest ristimise ja armulaua küsimustes. Tõelise kirikuosaduseni on aga veel pikk tee, mis nõuab nii mõistuse kui südame, nii tõe kui armastuse kooskõla. Et Kristuses on need mõlemad ühendatud, on see ka meil võimalik!  Heaks näiteks  ja suureks sammuks sellise ühtsuse suunas oli paavst Franciscuse külaskäik Eestisse ja tema oikumeeniline sõnum.

Jätkuvalt on jõus ka Euroopa kirikute 2001.aastal heaks kiidetud ühisdokument „Charta oecumenica“, kus kutsutakse üles „loobuma omaenda kiriku ainuvajalikkuse tundest“, kuulutama „ühiselt evangeeliumi“ ja „liikuma armulauaosaduse saavutamise suunas.“ Mõistagi eeldab see mitmekülgseid omavahelisi konsultatsioone ja koostöövorme. Usun, et Eesti oikumeenia ei ole siin sabassörkija, vaid lipulaev! Oleme kuulnud mitmeid sellekohaseid tunnustussõnu ka väljaspool Eestit.

Ühtsuse võimalikkuse vaimset eeskuju vajab ka vastuoludest vaevatud ja mõrane maailm.  Saame näidata, et religioonid ei tarvitse olla probleem, vaid probleemi lahendus. Kust leiaks veel parema vaimuliku nõukoja, kui seda on sajandite pikkuse ja ülemaailmse kogemusega kirikute kodumine ühendus Eesti Kirikute Nõukogu näol? Siin tehtava pärast on põhjust palvetada kõigis kirikutes, kogudustes ja kodudes.

Vaadates tulevikku, ütleb apostel Paulus kirjas roomlastele, et kogu loodu ägab ja ootab jumalalaste kirkuse ilmumist, ja lisab, et „me oleme päästetud lootuses.“ (Rm 8:24) See lootus peitub osaduses Jeesuse Kristusega, viinapuuga, kelle läbi me võime kanda palju vilja nii sellest kui tulevases elus. Õnnistagu Jumal Eesti Kirikute Nõukogu, tema liikmeskirikuid, meie rahvast ja riiki.


← tagasi   ↑ üles
 
  LIIKMESKIRIKUD
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik / Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit / Eesti Metodisti Kirik / Rooma-Katoliku Kirik  / Eesti Kristlik Nelipühi Kirik / Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit / Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus / Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik / Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik / Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik /
   
Tehnika 115, 10139 Tallinn | tel 6461028, 5122564, ekn(ät)ekn.ee | SEB EE431010052039486002
Esileht