eng | est 




  Uudised
 
ÜLESKUTSE 19. SEPTEMBRI MAAILMAKORISTUSELE
1.09.2020

ÜLESKUTSE! Lähme koristame ja palvetame Eestimaa puhtaks!

Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelne Allianss on ühendanud jõud Eesti Maailmakoristusega, et kutsuda ellu muutus käega katsutavas 
keskkonnas ning inimeste vaimumaailmas.

Me kutsume kõiki kogudusi ja kirikuid 19. septembril 2020 prügi koristama ja palvetama.

Pürgiprobleemis peegeldub tänase maailma kurbloolisus. Selle keskmes on raiskamine ja äraviskamine. Teisisõnu – hoolimatus tänase ja homse 
maailma eest. Selle vastu saame koos võidelda sõnaga ja tegudega. 
Hoolime!
Väline väljendab ka meie sisemaailma. Seega on viimane aeg ühendada palves jõud ja paluda Eestimaa ja rahvas puhtaks vaimsest prügist!

Maailmakoristuse fenomen seisneb ühel ajal koos tegutsemises. 
Mitukümmend miljonit inimest ühinevad igal aastal samal ajal Eestist välja kasvanud idee ja tegevusega. See annab lootust ja jõudu.
Meie sooviks on liita mööda ajavööndeid liikuvale koristuslainele ka globaalne palvelaine. Alustame sellega sel aastal Eestis!

Üheaegses tegevuses on vägi ning üheaegses palves on vägi.

Pakume välja alljärgnevad kellaajad 19.09.2020 tegevusteks.

AJAKAVA 19.09.2020 (laupäev):

10.00 Palve ja kiitus kirikus/koguduse ruumides
11.00-14.00 Oma piirkonna koristamine (võib ka lühemalt)
14.15 Tagasi kirikuruumidesse
14.30 Tänu ja kiitus, suupistelaud, osadus

MAAILMAKORISTUSE FOOKUS:

Eestis soovime tähelepanu pöörata eelkõige hajusalt paiknevale väikesele ja nähtamatule prügile.
Kui vaatame hoolikalt ringi, siis leiame prügi mitte ainult loodusest, vaid kõikjalt enda ümber. Need on suitsukonid, pudelikorgid, aga ka 
pakendid, väikesed kiletükid, klaasikillud jms.
Väikeprügi, mis kord juba loodusesse satub, ei jõua tõenäoliselt kunagi nõuetekohasesse käitlusesse: see jääbki loodusesse, kus laguneb 
väikesteks tükkideks (mikroplast!) või jõuab mõne linnu/looma toidulauale, sealt omakorda meie juurde tagasi.
Maailma ja Eesti suurimaks prügiprobleemiks on sigaretikonid. Miks?
Maailmas suitsetatakse aastas 6 000 000 000 000 (6 triljonit!) sigaretti ning koguni 4,5 triljonit sigaretifiltrit ehk koni jõuab loodusesse.
Sigaretifilter on tehtud plastkiududest (tselluloos-atsetaatkiud) ja igas filtris on ligikaudu 12 000 kiudu.
Pool plastprügist, mis jõuab Läänemerre, ongi suitsukonid. Seda siis randadelt, jõgedest ja laevade pardalt. Aga paljud ei tea, et 
sadevee-kanalisatsiooni visatud suitsukoni jõuab torustiku kaudu merre, sest üle poole Eesti sadeveesüsteemist ei läbi veepuhastusjaama.
Iga koni loeb! Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett. Üks sigarett sisaldab vähemalt 4000 kemikaali, neist umbes 50 on 
kantserogeensed.
Ehk siis – suitsukonide reostus on otsene oht meie kõikide tervisele. 
Varem või hiljem jõuavad (või on juba jõudnud) konid ka meie toiduahelasse, tagasi meie juurde. Konide loodusesse viskamine on 
justkui bumerangi-efekt.

Koristuse- ja palvepäev on meie võimalus! Tegutseme, levitame teadmist ja palvetame!

Palume info laiali saata kõikidele kogudustele, kirikutele ja usuliste organisatsioonidele.

Britt Normet, projektijuht britt@maailmakoristus.ee
Helle Liht, Eesti Kirikute Nõukogu kontakt  helle@kolmtalenti.ee
Indrek Luide, Eesti Evangeelne Allianssi kontakt sekretar@allianss.ee
Elle Kalamägi
Kristjan Kalamägi
Mart Metsala
Ragne Kivimets
Mart Normet
Janek Mäggi
Meego Remmel (Globaalse palvelaine mentor)
Philippe Jourdain (Globaalse palvelaine mentor)


PS.
Siit alt leiad LISA 1 (koristuse praktiline info) ja LISA 2 (suitsukonide taustainfo)


LISA 1. PRAKTILINE KORISTUSINFO:

* Koristuspalveliste registreerimine
Palun registreerida oma kogudus aktisoonile:
https://www.maailmakoristus.ee/registreerimine/

* Koristamise juhendid ja muu oluline info:
https://www.maailmakoristus.ee/vajalik-info/

* Kindad ja prügikotid toovad koristuspalvelised ise.
Kui võimalik, kasutame palun korduvkasutavaid kindaid (mida saab pesta).

* Oleme aktiivsed sotsiaalmeedias ja muus avalikus suhtluses.
Kasutame teemaviiteid #maailmakoristus2020 #palve2020

* Koristuspäeval palume täitsa tagasiside-vormi: kui palju inimesi käis 
ja kui palju prügi korjati.

* Eraldi tuleb teada anda suitsukonide kogus. Selleks tuleb need korjata 
eraldi kotti või purki, et osata hinnata neid umbkaudselt liitrite 
järgi.


LISA 2. SUITSUKONI-REOSTUSE FAKTID JA KÕNEPUNKTID:

·      Maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks ei ole mitte plastkõrred ega pudelid, vaid suitsukonid ehk tselluloos-atsetaatkiududest 
sigaretifiltrid, mis ei lagune bioloogiliselt (Lazarus, CNN, 2019).
·      Tallinnast Läänemerre jõudvast prügist ligi poole moodustavad suitsukonid. (ERR, 2018)
·      Sadevee-kanalisatsiooni visatud suitsukoni jõuab torustiku kaudu merre, sest üle poole Tallinna sadeveesüsteemist ei läbi 
veepuhastusjaama (Projekt Blastic). Ka mujal Eestis on olukord sarnane.
·      Maailmas suitsetatakse aastas 6 000 000 000 000 (6 triljonit!) sigaretti ning koguni 4,5 triljonit sigaretifiltrit ehk koni jõuab 
loodusesse (Araujo & Costa, 2019).
·      Loomad ja linnud on valimatud sööjad: see tähendab, et nad ei suuda vahet teha toidul ja plastjäätmetel, sealhulgas suitsukonidel. 
Suitsukonid võivad nad kas lämmatada või mürgitada erinevate toksiinidega, millest nad ei ole võimelised taastuma (Novotny et al. 
2011 & refs therein).
·      Iga koni loeb! Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett (Plastic Oceans: MEPs back EU ban on throwaway)
·      Üks sigarett sisaldab vähemalt 4000 kemikaali, neist umbes 50 on kantserogeensed (U.S. Department of Health and Human Services, 2004)
·      Ühest suitsukonist leostuvad mürgised ained on kaladele surmavad (Slaughter et al., 2011).
·      Suitsukoni võib pärssida taimede kasvu (Green et al. 2019). Üks koni võib saastata taimi nikotiiniga 1 ruutmeetri raadiuses.
·      Sigaretifilter ei lagune looduses bioloogiliselt, vaid mureneb järjest väiksemateks ja väiksemateks tükkideks – plastist saab 
mikroplast (läbimõõt väiksem kui viis millimeetrit), millest omakorda nanoplast (läbimõõt väiksem kui 0,1 mikromeetrit).
·      Sigaretifilter on tehtud plastkiududest (tselluloos-atsetaatkiud) ja igas filtris on ligikaudu 12 000 kiudu! Reovesi ja 
sadevee-kanalisatsioon kannavad mikroplasti laiali, nii satuvad need lisaks merele ka mulda ja magevette.
·      Ehk siis – suitsukonide reostus on otsene oht meie kõikide tervisele. Varem või hiljem jõuavad (või on juba jõudnud) konid ka meie 
toiduahelasse, tagasi meie juurde. Konide loodusesse viskamine on justkui bumerangi-efekt.


← tagasi   ↑ üles
 
  LIIKMESKIRIKUD
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik / Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit / Eesti Metodisti Kirik / Rooma-Katoliku Kirik  / Eesti Kristlik Nelipühi Kirik / Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit / Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus / Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik / Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik / Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik /
   
Tehnika 115, 10139 Tallinn | tel 6461028, 5122564, ekn(ät)ekn.ee | SEB EE431010052039486002
Esileht