Tallinn, Stenbocki maja, 19. juuni – Peaminister Andrus Ansip võttis täna vastu Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) esindajad, keda juhtis nõukogu president piiskop Einar Soone. Arutusel olid olulisemad riigi- ja kirikueluga seotud küsimused.

Kohtumisel kinnitas peaminister, et toetab koalitsioonileppes seatud eesmärki, eraldada järgneva nelja aasta jooksul pühakodade säilitamise ja arengu riiklik programmi raames igal aastal 100 miljonit krooni. „Mis näoga me peaksime lastelastele otsa vaatama, kui laseksime sadu aastaid seisnud kirikud maha laguneda,” ütles Ansip. Ta lisas, et programmi raames toimuvate eralduste osas peaksid otsustajateks olema kirikute esindajad ja muinsuskaitsjad, mitte poliitikud.

Olulise küsimusena oli kõne all ka religiooniõpetus üldhariduskoolides. Eesti Kirikute Nõukogu ja religiooniõpetuse ainenõukogu jätkuvaks tulevikutaotluseks on mittekonfessionaalse religiooniõpetuse sisseviimine riiklikusse õppekavasse. „Sellega kaoks Eesti anomaalne situatsioon Euroopa hariduspildis,” märkis pastor Joosep Tammo.

Mõlemapoolselt tõdeti, et diskussioon religiooniõpetuse üle on muutunud sisulisemaks ning selle jätkumine on väga vajalik.

Praegu näeb seadus ette, et koolis tuleb mittekonfessionaalset usuõpetust õpetada juhul kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15. Kirikute poolt soovitakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse viia sisse täiendused, mis võimaldaks koolijuhtidel vastavat huvi välja selgitada.

Kohtumisel oli kõne all ka kaplaniteenistuste jätkuv areng ning laienemine Eestis. Peaminister väljendas heameelt edusammude üle politseikaplanaadi käivitamisel. Kirikute esindajad märkisid, et Usuteaduse Instituudi, EKN-i ja riigi koostöös on alanud kaplani kutsestandardi väljatöötamine. Välja töötamisel on nõuded nende inimeste teadmistele, oskustele ja omadustele, kes soovivad tegeleda hingehoiuga.