Eesti Kirikute N�ukogu
   Pressiteated
 
2010 | 2009 | 2008 | 2007 | 2006 | 2005 | 2004 | 2003 | 2002 | 2001 | 2000 |

Eesti Kirikute Nõukogu andis üle oikumeenilised aastapreemiad 16.12.2004

 

Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolek arutas arengukava muutmist 18.11.2004


Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolek kohtus Soome Oikumeenilise Nõukoguga 21.10.2004

 

Tööd alustas Villem Grünthal-Ridala poeemi "Püha Rist" kolleegium 30.09.2004

 

Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolek valis uue täitevsekretäri 16.09.2004

 

Neljapäeval valib Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretäri 14.09.2004

 

Eesti Kirikute Nõukogu väljasõiduistung arutas religiooniõpetust 18.06.2004

 

Värskel Eesti Kirikute Noortenõukogul on uus esimees 27.05.2004

 

Nelipüha oikumeeniline jumalateenistus toimub laupäeval 25.05.2004

 

Eesti Kirikute Nõukogu tutvustab Teeliste Kirikuid 6.05.2004

 

Eesti Kirikute Nõukogu toetab alkoholi öömüügi keeldu 23.04.2004

 

Euroopa juhtoikumeenikute kohtumine keskendus väärtustele Euroopas 18.04.2004

 

Asutati Eesti Kirikute Noortenõukogu 1.04.2004

 

Eesti Kirikute Nõukogu valis presidendi ja asepresidendid 18.03.2004

 

Eesti Kirikute Nõukogu valib märtsis presidenti 19.02.2004

 

Religiooniõpetuse ümarlaud tegi 2004. aasta plaane 17.02.2004

 

Religiooniõpetuse ümarlaud määratleb prioriteete 16.02.2004

 

Eesti Kirikute Nõukogul on uus eluväärtuste projektijuht 10.02.2004

 

"Elu alguse" seminarid jätkuvad 20.01.2004

 

Eesti Kirikute Nõukogu tegi muudatusettepaneku kirikute ja koguduste seadusesse 15.01.2004

 

 

 

16.12.2004

PRESSITEADE

 

Eesti Kirikute Nõukogu andis üle oikumeenilised aastapreemiad

Neljapäeval toimus Tallinnas, Püha Birgitta ordu kloostris Eesti Kirikute Nõukogu korraline töökoosolek, mille käigus anti üle 2004. aasta oikumeenilised aastapreemiad ja usuõpetaja preemia. Preemiate üleandmisel tervitas kirikute esindajaid ja preemiate laureaate ka regionaalminister Jaan Õunapuu.

Minister Õunapuu tõdes, et läbi ajaloo on riigi ja kiriku vahelised suhted olnud muutlikud, kuid Eesti iseseisvusaegade jooksul on need suhted olnud heapartnerlikud. "Riigi peamiseks koostööpartneriks erinevates riiki ja kirikuid puudutavates valdkondades on Eesti taasiseseisvumisest alates olnud Eesti Kirikute Nõukogu, mis koondab suuremaid Eestis tegutsevaid kristlikke kirikuid ja koguduste liite", ütles minister Õunapuu. Konkreetse näitena riigipoolsest usaldusest kiriku kui partneri vastu tõi minister abielude sõlmimise õiguste andmise vaimulikele. "Käesoleval aastal on näiteks detsembrikuu alguse seisuga sõlmitud vaimulike poolt 423 abielu ja üldse kokku 2001. aastast alates 1372 abielu", lisas regionaalminister Jaan Õunapuu oma tervituses Eesti Kirikute Nõukogule. Minister andis üle ka tänukirja Püha Birgitta ordule Pirita kloostri kaudu tehtud ühiskonda suunatud töö eest.

Kirikute Nõukogu preemiate laureaatideks 2004. aastal said liikmeskirikute esindajate töökoosoleku otsusega neli inimest. Oikumeenilise aastapreemia 2004 pälvis postuumselt Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop Allan Laur (21.09.1945-18.08.2004) Kiriku kui Kristuse Ihu ühtsuse edendamise eest selle mitmekesisuses, seda läbi pikaajalise ja mitmekülgse tegevuse Eesti oikumeenilisel maastikul. Lokaaloikumeenia eripreemia 2004 sai Lehari Kaustel, kelle eestvedamisel loodud Kristliku Muusika Ühing Sonico on edendanud kirikute ja nende liikmete oikumeenilist koostööd rohujuuretasandil. Usuõpetaja aastapreemia 2004 pälvisid Olga Schihalejev ja Kristina Mägi tegevuse eest religiooniõpetajatena ning religiooniõpetuse õppematerjalide koostamisel.

Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolek võttis ka vastu 2004. aasta jõululäkituse.

Järgmine Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolek toimub 20. jaanuaril 2005.

 

Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Tauno Teder

646 1028

51 22 564

tauno.teder@ekn.ee

 

 

 

18.11.2004

PRESSITEADE

 

Eesti Kirikute Nõukogu arutas arengukava muutmist

 

Neljapäeval Tallinnas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi ruumes toimunud Eesti Kirikute Nõukogu korralisel töökoosolekul arutati muudatusettepanekuid Kirikute Nõukogu arengukavasse ning põhikirja muutmist.

 

Arengukava muudatusettepanekud puudutasid põhiliselt lähedalt seotud töövaldkondade omavahelist liitumist ja suurema struktuurilise selguse saavutamist Eesti Kirikute Nõukogus kui oikumeenilises koostöövõrgustikus. Otsustati moodustada meediaküsimustega tegelev töörühm ning oikumeenilist õpetuslikku dialoogi edendav ümarlaud.
Täiendatud arengukava lõppkujul vastuvõtmine toimub lähitulevikus.
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu uueks esindajaks Kirikute Nõukogus kinnitati pastor Ruudi Leinus. Kirikute esindajad arutasid ka koostööd Eesti Raadio ja Eesti Televisiooniga ning tutvusid 29.11.2004 toimuva Eesti rahvusliku palvushommikusöögi päevakavaga.
Järgmine Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolek toimub 16.12.2004.

 

Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Tauno Teder

646 1028

51 22 564

tauno.teder@ekn.ee

 

 

21.10.2004

PRESSITEADE

 

Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolek kohtus Soome Oikumeenilise Nõukoguga

 

Neljapäeval toimus Tallinna Metodisti kirikus Eesti Kirikute Nõukogu igakuine korraline töökoosolek. Töökoosoleku raames toimus kohtumine Eestis väljasõiduistungil viibiva Soome Oikumeenilise Nõukoguga. Samuti kuulutati välja konkurss Eesti Kirikute Nõukogu 2004. aasta oikumeenilisele aastapreemiale ning eripreemiale.

 

Soome Oikumeenilisel Nõukogul on 12 täisliiget, neist 10 liikmeskirikud. Soome Oikumeenilise Nõukogu tööd juhib Soome Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Jukka Paarma. Soome kirikutegelased külastasid Tallinnas veel Siimeoni ja Hanna õigeusu kirikut ning Pirita kloostrit, Tartus osalevad nad oikumeenilisel jumalateenistusel Pauluse kirikus ning tutvuvad Tartu Ülikooliga.

Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolek kuulutas välja konkursi 2004. aasta oikumeenilisele aastapreemiale ja eripreemiale. Aastapreemia laureaadiks võib saada inimene, inimeste rühm või organisatsioon, kes oma tegevusega on sellel aastal kehastanud Kiriku kui Kristuse Ihu ühtsust selle mitmekesisuses. Eripreemia laureaadiks võib saada inimene, inimeste rühm või organisatsioon, kes oma tegevusega on kaasa aidanud erinevate Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute koguduste ja liikmete vahelisele koostööle rohujuure tasandil. Preemiate laureaadikandidaatide esitamise tähtajaks on 10.11.2004.

Järgmine Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolek toimub 18.11.2004.

 

Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Tauno Teder

646 1028

51 22 564

tauno.teder@ekn.ee

 

 

30.09.2004

PRESSITEADE

 

Tööd alustas Villem Grünthal-Ridala poeemi "Püha Rist" kolleegium

Neljapäeval kohtusid Eesti Kirikute Nõukogu ruumes Tallinnas, Tehnika 115, Villem Grünthal-Ridala eepilise poeemi "Püha Rist" kirjastamisele kaasaaitava kolleegiumi liikmed. Tööd alustanud kolleegiumi kuuluvad valdavalt folkloristid ja teoloogid.

"Püha Rist" on regivärsiline poeetiline kokkuvõte Uue Testamendi evangeeliumitest, mille kirjutamist Villem Grünthal-Ridala alustas 1931. aastal. V. Grünthal-Ridala perekond on andnud oma nõusoleku kirjastamiseks. Käsikirja on digitaalsesse vormi transkribeerinud Siiri Rebane. Konsultandina on toiminud Ruth Mirov Eesti Keele Instituudist. Tänase seisuga on töö jõudnud redigeerimise ja korrektuuri faasi.

Eepose kirjastamisele kaasaaitava laiapõhjalise toimetuskolleegiumi koosseisus on nõusoleku kaasatöötamiseks andnud proua Ingrid Rüütel, Eesti Kirikute Nõukogu president piiskop Einar Soone, Ruth Mirov, Siiri Rebane, kirjandusteadlane Ain Kaalep, teoloog ja kirikuõpetaja Toomas Paul, teoloog ja preester Vello Salo, teoloog ja preester Mattias Palli, kirikuajaloolane Lea Altnurme, Viljandi Kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalaja ja Eesti Kirikute Noortenõukogu esindaja Mari-Ann Oviir.

Kolleegiumi kuuluvad ka Grünthal-Ridala pojapoeg, Helsingi Ülikooli professor Riho Grünthal ning projekti koordinaator, Eesti Kirikute Nõukogu religioonisotsioloogiaassistent Eva-Liisa Jaanus.

Eepiline poeem "Püha Rist" peaks kaante vahele jõudma 2005. aastal. Eesti Kirikute Nõukogu on oma töökoosoleku otsusel andnud nõusoleku projekti koordineerida.

 

Eesti Kirikute Nõukogu meediaassistent Tauno Teder

646 1034

55 628 851

tauno.teder@ekn.ee

 

 

16.09.2004

PRESSITEADE

Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolek valis uue täitevsekretäri

Neljapäeval toimus Eesti Kirikute Nõukogu igakuine korraline töökoosolek, sedapuhku Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Tallinna Kalju koguduse ruumides. Liikmeskirikute volitatud esindajad valisid Kirikute Nõukogu uueks täitevsekretäriks Tauno Tederi.

 

Koosoleku päevakorras oli Eesti Kirikute Nõukogu uue täitevsekretäri valimine. Täitevsekretäriks valiti senini Kirikute Nõukogu meediaassistendina töötanud Tauno Teder. Praegune täitevsekretär, 1996. aastast sel ametikohal töötanud Eerik Jõks siirdub oktoobris doktorantuuri Yorki Ülikooli Suurbritannias. Täitevsekretäri ülesandeks on juhtida ja korraldada Eesti Kirikute Nõukogu sekretariaadi tööd ning täita töökoosoleku poolt vastuvõetud otsuseid.

Eesti Kirikute Nõukogu töökoosoleku päevakorras olid veel Villem Grünthal-Ridala eepilise poeemi "Püha rist" kirjastamisega seonduv, ettevalmistused Kirikute Nõukogu ajaloo väljaandmiseks ning liikmeskirikute uute esindajate teatavaksvõtmine. Uued esindajad Eesti Kirikute Nõukogus on Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku poolt piiskop Ago Lilleorg ja pastor Nikolai Rütkinen, Adventistide Koguduste Eesti Liidu poolt president pastor Tõnu Jugar ning Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku poolt proua Sirje Säär.

Liikmeskirikute esindajad mälestasid 18.08. k.a. ajast igavikku kutsutud liikmeskiriku juhti, Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskoppi Allan Lauri.

Eesti Kirikute Nõukogu on kristlike kirikute ja koguduste liitude vabatahtlik ühendus, et koostöös aidata kaasa Eesti ühiskonna vaimsele arengule kristlike põhimõtete alusel. Eesti Kirikute Nõukogu tegutseb oma kümne liikmeskiriku volitatud esindajate kaudu ning tema kõrgeimaks tööorganiks on töökoosolek. Tegevust koordineerivad president ja asepresidendid.

Järgmine Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolek toimub 21.10.2004 Eesti Metodisti Kirikus, Tallinnas.

 

Eesti Kirikute Nõukogu sekretariaat

646 1028

55 628 851

ekn@ekn.ee

 

 

14.09.2004

PRESSITEADE

Neljapäeval valib Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolek täitevsekretäri

Neljapäeval, 16. septembril, algusega kell 10, toimub peale suvevaheaega taas Eesti Kirikute Nõukogu korraline töökoosolek. Töökoosolek toimub Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Tallinna Kalju koguduse ruumides Kalju 1, Tallinnas.

Koosoleku päevakorras on Eesti Kirikute Nõukogu uue täitevsekretäri valimine. Praegune täitevsekretär, 1996. aastast sel ametikohal töötanud Eerik Jõks siirdub oktoobris doktorantuuri Yorki Ülikooli Suurbritannias. Täitevsekretäri ülesandeks on juhtida ja korraldada Eesti Kirikute Nõukogu sekretariaadi tööd ning täita töökoosoleku poolt vastuvõetud otsuseid.

Eesti Kirikute Nõukogu töökoosoleku päevakorras on veel Villem Grünthal-Ridala värsseepose "Püha rist" kolleegiumi liikmekandidaatide kinnitamine, ettevalmistused Kirikute Nõukogu ajaloo väljaandmiseks ning liikmeskirikute uute esindajate teatavaksvõtmine. Mälestatakse ka 18.08. k.a. ajast igavikku kutsutud liikmeskiriku juhti, Eesti Kristliku Nelipühikiriku piiskoppi Allan Lauri.

 

Eesti Kirikute Nõukogu meediaassistent Tauno Teder

646 1034

55 628 851

tauno.teder@ekn.ee

 

 

 

18.06.2004

PRESSITEADE

Eesti Kirikute Nõukogu väljasõiduistung arutas religiooniõpetust

Eesti suuremaid kirikuid ühendava Eesti Kirikute Nõukogu neljapäevasel töökoosolekul, mis toimus sedapuhku Läänemaal, Ridalas, oli põhiteemaks religiooniõpetus üldhariduskoolis.

Eesti kooli religiooniõpetuse kontseptsiooni, mis on valminud Eesti Kirikute Nõukoguga koostöös, tutvustas Tartu Ülikooli religioonipedagoogika dotsent Pille Valk. Kontseptsiooni järgselt võiks mittekonfessionaalsest religiooniõpetusest saada üldhariduskooli õppekava orgaaniline koostisosa. Praegu õpetatakse religiooniõpetust erinevate nimede all Eesti koolides valikainena.

Euroopa religioosse mitmekesiduse esitatavaid väljakutseid Eesti haridusele käsitles oma ettekandes Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna juhataja Jaan Kõrgesaar. Kõrgesaare hinnangul on Eesti kooliõpe multikultuursuse ja religioonide piiritlemisoskuse alal tegemas esimesi samme, kuivõrd multikultuursusvajadus pole uute immigrantide näol piisavalt kandadele astunud. "Tuleb loota, et kõik Eestis esindatud konfessioonid annavad oma panuse ühistöösse eesmärgil vältida religiooni vägivallasuunalist ärakasutamist äärmuslaste poolt", ütles Jaan Kõrgesaar.

Lisaks kuulasid liikmeskirikute esindajad värskemat informatsiooni Eesti Kirikute Nõukogu religiooniõpetust toetavate projektide kohta 2004. aastal.

 

Eesti Kirikute Nõukogu meediaassistent Tauno Teder

646 1028

55 628 851

tauno.teder@ekn.ee

 

 

27.05.2004

PRESSITEADE

 

Värskel Eesti Kirikute Noortenõukogul on uus esimees

 

Neljapäevasel Eesti Kirikute Nõukogu igakuisel töökoosolekul võeti teadmiseks hiljuti asutatud Eesti Kirikute Noortenõukogu uue juhatuse koosseis. Noortenõukogu esimeheks on valitud Elari Tamm Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidust.

 

Eesti Kirikute Noortenõukogu asutati 1. aprillil senise noorteesindajate ümarlaua põhjalt. Noortenõukogu koondab Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute noorteesindajaid, kuid on juriidiliselt iseseisev organisatsioon.

Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajatest koosnev töökoosolek arutas ka kalmistuseaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõusid ja 2005. aasta perspektiive seoses pühakodade säilitamise ja arengu riikliku programmiga.

30. juunil toimub Eesti Kirikute Nõukogu esindajate kohtumine Eesti Vabariigi peaministri Juhan Partsiga.

 

Eesti Kirikute Nõukogu meediaassistent Tauno Teder

646 1034

55 628 851

tauno.teder@ekn.ee

 

25.05.2004

PRESSITEADE

Nelipüha oikumeeniline jumalateenistus toimub laupäeval

Nelipüha laupäeval, 29.05. kell 13.00 toimub Tallinna Jaani kirikus tänavune Nelipüha oikumeeniline jumalateenistus, mis on pühendatud Eesti lipu aastale.

Jumalateenistuse juhtiv liturg on Eesti Kirikute Nõukogu president piiskop Einar Soone ja jutlustab õpetaja dr. Toomas Paul. Laulavad kammerkoor Benevolentia ja noortekoor Fidelitas. Jumalateenistusel osalevad Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel, diplomaatilise korpuse esindajad ja teised Eesti avaliku elu tegelased. Jumalateenistuse kannab järgmisel päeval, Nelipühal, üle Eesti Televisioon.

Eesti Kirikute Nõukogu meediaassistent Tauno Teder

646 1034

55 628 851

tauno.teder@ekn.ee

 

6.05.2004

PRESSITEADE

Eesti Kirikute Nõukogu tutvustab Teeliste Kirikuid

Neljapäeval, 13. mail kell 12-13 esitleb Eesti Kirikute Nõukogu vastvalminud raamatut "Teeliste Kirikud 2004". Raamatu ja sellega paralleelselt valmiva internetilehekülje eesmärgiks on tutvustada Eestimaa erinevaid kirikuid, mis tänavu suvel huvilistele pikemalt avatud, kui vaid jumalateenistuste aegadel.

Eesti Kirikute Nõukogu egiidi all valminud raamat sisaldab endas 150 Eestimaa erinevates piirkondades asuvat kirikut, kabelit või palvemaja. Eesti- ja ingliskeelne raamat annab infot nende hoonete ajaloost ja vaatamisväärsustest, suvistest lahtiolekuaegadest ja jumalateenistuste aegadest, samuti teavet suvistest kirikukontsertidest ning majutusvõimalustest.

Oma pühakodade näol on nüüd juba kolmandat aastat toimuvas Teeliste Kirikute projektis hõlmatud 11 Eestimaa kristlikku konfessiooni. Projekti eesmärk on tutvustada Eesti ajaloolisi ja uuemaid pühakodasid koos nende vaimu- ja kultuurivaraga ning olla ka lihtsalt käepäraseks abivahendiks turisti ja matkaja tarvis. Raamat on mõeldud tasuta jagamiseks.

"Teeliste Kirikud 2004" esitlus toimub neljapäeval, 13.05. kell 12-13 Eesti Kirikute Nõukogu ruumes Tallinnas, Tehnika 115. Raamatut esitlevad Eesti Kirikute Nõukogu president, piiskop Einar Soone ning Teeliste Kirikute projektijuht Nele Hendrikson.

 

Eesti Kirikute Nõukogu meediaassistent Tauno Teder

646 1034

55 628 851

tauno.teder@ekn.ee

 

23.04.2004

PRESSITEADE

Eesti Kirikute Nõukogu toetab alkoholi öömüügi keeldu

Eesti Kirikute Nõukogu, mis koosneb kümne Eesti kristliku kiriku esindajatest, toetas oma neljapäevasel igakuisel töökoosolekul alkohoolsete jookide öömüügi keeldu Tallinna linnas.

 

"Kuigi alkoholi öömüügi keelu osas referendumi korraldamine Tallinnas pole vajalik, on öise alkoholimüügi keelamine asjakohane", tõdes Eesti Kirikute Nõukogu president piiskop Einar Soone. Eesti Kirikute Nõukogu üleskutseks Eesti ühiskonnale on ka ühe alkoholivaba päeva loomine aastakalendrisse. Selleks võiks olla Suur Reede, Kristuse kannatamise ja surma mälestuspäev.

Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolek arutas ka peatselt trükikojast tuleva raamatuga "Teeliste Kirikud 2004" seonduvaid küsimusi ning tutvus värskelt valminud lühifilmiga "Kirik Eestimaal - ajalugu ja tänapäev".

 

Eesti Kirikute Nõukogu meediaassistent Tauno Teder

646 1034

55 628 851

tauno.teder@ekn.ee

 

18.04.2004

PRESSITEADE

Euroopa juhtoikumeenikute kohtumine keskendus väärtustele Euroopas

Tallinnas, Pühima Lunastaja Püha Birgitta ordu kloostris neljapäevast pühapäevani toimunud Euroopa oikumeeniliste nõukogude peasekretäride kohtumisel vaagiti, millised on ühineva Euroopa väärtushinnangud ja millised need olla võiksid. Järjest multikultuursemaks kujunevas Euroopas on esindatud erinevad kultuurid ja eetilised süsteemid ning seepärast on vajalik tähelepanu pöörata Euroopa eetilistele alustele, tõdesid kohtumisest osavõtjad.

 

Enam kui kahtekümmet tippoikumeenikut erinevatest Euroopa riikidest oli tervitama tulnud Rooma-Katoliku Kiriku apostlik administraator Eestis peapiiskop Peter Zurbriggen, kes ütles, et just Euroopa servas asetsev Tallinn on hea paik, arutamaks Euroopa keskseid väärtuseid erinevate kirikute koostöös.

Kohtumise üks peaettekandjaid, enam kui 120 kirikut ühendava Euroopa Kirikute Konverentsi peasekretär Keith Clements nimetas Euroopa kui terviku ja ka EL-i laienemise alusväärtusena solidaarsust. Solidaarsust pole aga kerge saavutada debatis erinevate eetiliste väärtushinnangute ning traditsioonide vahel.

Soome luterliku kiriku uurimiskeskuse juhataja Kimmo Kääriäinen kaardistas erinevates Euroopa riikides tehtud sotsioloogilisele väärtusuurimusele viidates, mida tänases Euroopas väärtustatakse. "Ühiskondliku vastutuse ja moraali osas kehtivad kõrged põhimõtted, kuid religioon eetilise alusena mängib rolli vaid isiklikus moraalsuses," sõnas Kimmo Kääriäinen. Euroopa väärtusuurimus toob välja ka seda, et ühes või teises riigis domineeriv usutunnistus ei määra ära moraaliväärtuste taset. Samuti pole nö postkommunistlikud riigid vaadeldavad ühe tervikuna, kuna moraaliväärtuste osas on neis silmapaistvaid erisusi.

Euroopa oikumeenikud kohtusid Tallinnas ka Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajatega ning pidasid Metodisti Kirikus ühise mitmekeelse jumalateenistuse kohalike kirikute esindajatega.

Järgmine Euroopa oikumeeniliste nõukogude tegevjuhtide kohtumine toimub 2005. aasta kevadel Bratislavas, Slovakkias.

 

Eesti Kirikute Nõukogu meediaassistent Tauno Teder

646 1034

55 628 851

tauno.teder@ekn.ee

 

1.04.2004

PRESSITEADE

Asutati Eesti Kirikute Noortenõukogu

 

Neljapäeval asutati Tallinnas, Eesti Kirikute Nõukogu ruumes Eesti Kirikute Noortenõukogu. Eesti Kirikute Noortenõukogu eesmärgiks on katusorganisatsioonina ühendada Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute noorteorganisatsioone omavaheliseks koostööks.

 

Noortenõukogu on siiani tegutsenud kirikute noorteesindajate ümarlauana. Nüüd on valminud Eesti Kirikute Noortenõukogu põhikiri, mille kiitis heaks Eesti Kirikute Nõukogu oma viimasel töökoosolekul. Eesti Kirikute Noortenõukogu asutamislepingule kirjutasid alla seitsme Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskiriku või nende noorteorganisatsiooni esindajad.

Noortenõukogu ühe asutaja ja juhatuse liikme, Eesti Õigeusu Noorteliidu juhatuse esimehe Margus Kivi sõnul ei too organisatsiooni moodustamine senise ümarlaua tegevusega võrreldes väga palju muudatusi. Igal kuul toimub üldkoosolek, millel arutatakse eesseisvaid ühiseid küsimusi.

Üks Eesti Kirikute Noortenõukogu kavas esmalt seisvaid üritusi on oikumeenilise noortelaagri korraldamine, mille peamiseks sihtgrupiks on kirikute noortejuhid.

 

Eesti Kirikute Nõukogu meediaassistent Tauno Teder

646 1034

55 628 851

tauno.teder@ekn.ee

 

18.03.2004

PRESSITEADE

Eesti Kirikute Nõukogu valis presidendi ja asepresidendid

Eesti Kirikute Nõukogu neljapäevasel töökoosolekul valisid liikmeskirikute esindajad järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks presidendi ning asepresidendid. Kirikuid ühendava oikumeenilise nõukogu presidendiks valiti tagasi 1993. aastast Kirikute Nõukogu tööd juhtinud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Einar Soone.
 
Ühe asepresidendina jätkab Joosep Tammo, kes on Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu pastor. Teiseks asepresidendiks valisid kirikute esindajad Rooma-Katoliku Kiriku peavikaari Eestis Philippe Jourdan'i.
Eesti Kirikute Nõukogu president ja asepresidendid valiti põhikirja järgselt konsensusprintsiibil. Piiskop Einar Soone oli ainus kandidaat, kes liikmeskirikute poolt presidendi ametikohale esitati. Asepresidendi kandidaate olid erinevad liikmeskirikud esitanud kokku kuus, kellest valimiskoosolekuks olid end taandanud kaks.
Presidendi ning asepresidentide ülesandeks on Eesti Kirikute Nõukogu tegevust koordineerida ja esindada.
Eesti Kirikute Nõukogu tegutseb oma liikmeskirikute volitatud esindajate kaudu ning kõrgeimaks tööorganiks on korra kuus kogunev töökoosolek. Praegusel hetkel on Kirikute Nõukogus 9 hääleõiguslikku liikmeskirikut ning üks vaatlejaliige.
Kirikute Nõukogu koosoleku päevakorras oli ka Eesti Kirikute Noortenõukogu põhikirjaprojekti arutamine ja kinnitamine. Kirikute Noortenõukogu asutamine on teoksil erinevate kirikute noorte ümarlaua baasil. Kirikute Noortenõukogu algatusrühm näeb loodava nõukogu eesmärgina Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluvate kirikute noorteorganisatsioonide koostööd. Juba praegu kuulub Noortenõukogu algatusrühm Euroopa oikumeenilisse noortenõukogusse.
15.-18. aprillil toimub Eesti Kirikute Nõukogu kaasabil Tallinnas, Pirita kloostris, Euroopa oikumeeniliste nõukogude peasekretäride kohtumine, mille teemaks on erinevad eetilised arusaamad ühinevas Euroopas. Kohtumise peaettekanded käsitlevad teemat Euroopa Kirikute Konverentsi tasandilt, sotsioloogilise uurimuse vaatepunktist ning Eesti teoloogide lähtekohalt.
Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad osalevad ka 29. aprillil Niguliste kirikus toimuval ühispalvusel, mis asetub Baltikumi ja Soome roomakatoliku piiskoppide kohtumise raamesse ning on seotud Eesti ja teiste Balti riikide astumisega Euroopa Liitu.
 
Eesti Kirikute Nõukogu meediaassistent Tauno Teder
646 1034
55 628 851

 

19.02.2004

PRESSITEADE

Eesti Kirikute Nõukogu valib märtsis presidenti

Eesti Kirikute Nõukogu igakuisel töökoosolekul neljapäeval, 19. veebruaril, kiideti heaks 2003. aasta tegevus ja arutati nõukogu juhtide valimise protseduuri. Eesti Kirikute Nõukogu valib järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks presidendi ning asepresidendid oma 18. märtsi koosolekul.

Alates 1993. aastast on Eesti kirikute koostööorganisatsiooni juhtinud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Einar Soone, kes Tallinna Aleksander Nevski peakirikus toimunud töökoosolekuks laekunud liikmeskirikute ettepanekute kohaselt on ainus kandidaat ka uueks tegevusperioodiks. Samuti olid erinevad liikmeskirikud esitanud kuus asepresidentide kandidaati. Kirikute Nõukogu põhikirja kohaselt on asepresidente kaks. Protseduuri presidendi ja asepresidentide valimiseks töötab liikmeskirikute poolt nimetatud esindajatest koosneva töökoosoleku otsusel välja Eesti Kirikute Nõukogu sekretariaat. Nõukogu president ja asepresidendid valitakse põhikirja järgi konsensusprintsiibil.

Eesti Kirikute Nõukogu eelmise aasta aruande kuulamine keskendus nõukogu poolt koordineeritavatele töövaldkondadele. Nendeks on meedia, religiooniõpetus, religioonisotsioloogia, kaplaniteenistus kaitseväes ja kinnipidamisasutustes, kriminaalpreventsioon, oikumeenika, eluväärtused ja eetika, noortetöö ning rahvusvahelised suhted.

2003. aasta olulisteks märksündmusteks olid koostöös Saar Polliga läbiviidud sotsioloogiline uurimus eestimaalaste moraalist ja väärtushinnangutest, osalemine Ühiskondliku leppe valmimises, religiooniõpetuse õppematerjalide jätkuv ettevalmistamine ning projekt Teeliste Kirikud.

Viimatimainitud projekt jätkub ka sel aastal ning selle eesmärgiks on Eestimaa kirikute tutvustamine. Projekti raames valmib aprillis laiale avalikkusele levitatav broðüür ning ka internetilehekülg, kust võib leida teavet kirikute lahtiolekuaegadest ja neis toimuvatest kontsertidest, konverentsidest ning muudest üritustest. Projekt hõlmab kõiki Eesti piirkondi ning erinevaid kristlikke konfessioone.

Eesti Kirikute Nõukogu asutas käesoleval aastal stipendiumi religioonisotsioloogiliseks uurimistööks. Stipendium on asutatud Eesti esimeste religioonisotsioloogiliste uuringute (aastatel 1995 ja 2000) läbiviimist juhtinud dr Hans Hanseni mälestuseks ja kannab tema nime. 2004. aasta stipendium anti neljapäeval Kalmer Marimaale eestimaalaste moraalinihete uuringu materjalide analüüsiks.

Käesoleva aasta 15.-18. aprillil toimub Eesti Kirikute Nõukogu kaasabil Tallinnas, Pirita kloostris, Euroopa oikumeeniliste nõukogude peasekretäride kohtumine, mille teemaks on erinevad eetilised arusaamad ühinevas Euroopas.

29. mail peetakse aga seoses Eesti lipu aastaga ja Eesti liitumisega Euroopa Liiduga oikumeeniline palvepäev. Palvepäeval korraldatakse erinevate kirikute ühistöös jumalateenistus Tallinna Jaani kirikus. Jumalateenistusel osalema kutsutakse ka lipu aasta välja kuulutanud Vabariigi President, peaminister ning Riigikogu spiiker.

 

Eesti Kirikute Nõukogu meediaassistent Tauno Teder

646 1034

55 628 851

tauno.teder@ekn.ee

 

17.02.2004

PRESSITEADE

Religiooniõpetuse ümarlaud tegi 2004. aasta plaane

Teisipäeval Pärnus, maavalitsuse ruumides toimunud Eesti Kirikute Nõukogu VI religiooniõpetuse ümarlaual määrati kindlaks 2004. aasta ühisprojektid religiooniõpetuse valdkonnas ning arutati koostööd religiooniõpetajate koolitamisel.

 

Religiooniõpetuse ümarlaua koosolekut oli tervitama tulnud Pärnu maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Avo Juss, kes tõdes religiooniõpetuse vajalikkust väärika ainena kooliprogrammis. Avo Jussi sõnutsi peaks religiooniõpetus kaasa aitama sellele, et noorest inimesest saaks lugupidav ja armastav kaaslane teistele inimestele.

Religiooniõpetuse ümarlaua kaudu on aidatud kaasa religiooniõpetuse ainekava väljatöötamisele ja õppematerjalide kirjutamisele. Teisipäevane ümarlaua koosolek planeeris õppematerjalide valmimise jätkumist käesoleva aasta vältel.

Ümarlauale tegi ülevaate riiklikust õppekava arendamisest Tartu Ülikooli õppekava arenduskeskuse spetsialist Katrin Kello. Haridus- ja Teadusministeeriumi üldkeskhariduse talituse peaekspert Liilia Oberg tõdes oma ettekandes, et religiooniõpetuse edendamiseks Eesti koolis on vajalik panustamine õpetajakoolitusele.

Õpetajakoolitus on ka üks 2004. aasta tähtsamatest suundadest Eesti Kirikute Nõukogu religiooniõpetuse töövaldkonnas. Tartu Ülikooli religioonipedagoogika dotsent dr Pille Valk rääkis 2003. aasta sügisel käivitunud uut religiooniõpetuse kontseptsiooni rakendavast pilootprojektist 16 koolis. Kokku õpetatakse religiooniõpetust Eestis Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse mittetäielikel andmetel 37 üldhariduskoolis, kellest osad on kaasas pilootprojektis. Koolide koguarv, kus religiooniõpetust (praeguse süsteemi järgi valikainena) õpetatakse, on aga suurem. Dr Pille Valk andis ka ülevaate religiooniõpetuse kohast Euroopa koolide õppekavas. Pille Valgu sõnul õpetatakse enamikus Euroopa riikides religiooniõpetust kooliprogrammi tavapärase osana.

Samuti arutati Pärnus toimunud religiooniõpetuse ümarlaual sel aastal koos firmaga Saar Poll läbiviidavat religioonisotsioloogilist uurimust ühiskonna suhtumisest religiooniõpetusse ja uude religiooniõpetuse ainekavasse. Uue ainekava alusel näeb Eesti Kirikute Nõukogu religiooniõpetust kooliprogrammi loomuliku osana.

Uuenenud koosseisus Eesti Kirikute Nõukogu religiooniõpetuse ümarlaual osaleb 22 esindajat 16 erinevast organisatsioonist. Praegusel hetkel on ümarlaual osalemas esindajad kuuest Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikust, esindajad religiooniõpetuse õpetajaid koolitatavatest õppeasutustest (Tartu Ülikooli usuteaduskond, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar ja Tartu Teoloogia Akadeemia) ning teistest religiooniõpetusega seotud institutsioonidest (Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeeriumi usuasjade osakond, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Usuõpetajate Liit ja Eesti Piibliselts).

Eesti Kirikute Nõukogu on seisukohal, et teadmised religioonist on usuvabaduse tagamise ning kultuuri mõistmise oluliseks eeltingimuseks multikultuurses ja multireligioosses ühiskonnas. Eesti Kirikute Nõukogu eesmärk on, et mittekonfessionaalne ja erinevaid maailma usundeid tutvustav religiooniõpetus oleks riikliku õppekava põhiaine ühe kursuseks kõikides kooliastmetes.

 

Eesti Kirikute Nõukogu meediaassistent Tauno Teder

646 1034

55 628 851

tauno.teder@ekn.ee

 

16.02.2004

PRESSITEADE

Religiooniõpetuse ümarlaud määratleb prioriteete

Teisipäeval, 17. veebruaril toimub Pärnus, maavalitsuse ruumides, Eesti Kirikute Nõukogu VI religiooniõpetuse ümarlaud. Ümarlaual on kavas määratleda, millised on järgmise aasta ühisprojektid religiooniõpetuse toetamiseks ning kuidas lahendada religiooniõpetajate koolituse sõlmküsimusi.

 

Ümarlauale teeb ülevaate riiklikust õppekava arendamisest Tartu Ülikooli õppekava arenduskeskuse spetsialist Katrin Kello. Tartu Ülikooli religioonipedagoogika dotsent dr Pille Valk räägib 2003. aasta sügisel käivitunud uut religiooniõpetuse kontseptsiooni rakendavast pilootprojektist 16 koolis. Samuti arutatakse ümarlaual sel aastal koos firmaga Saar Poll läbi viidavat religioonisotsioloogilist uurimust, mis uurib ühiskonna religioonialast arvamust kujundavaid faktoreid.

Eesti Kirikute Nõukogu on asutamisest alates pidanud oluliseks töösuunaks religioonialase hariduse andmist. Teadmised religioonist on usuvabaduse tagamise ning maailmakultuuri mõistmise olulisemaid eeltingimusi multikultuurses ja multireligioosses ühiskonnas. Eesti Kirikute Nõukogu eesmärk on, et religiooniõpetus oleks riikliku õppekava põhiaine ühe kursusena kõikides kooliastmetes.

Eesmärgi teostamiseks on Eesti Kirikute Nõukogu moodustanud 2002. aastal religiooniõpetuse ümarlaua, kuhu kuuluvad esindajad Kirikute Nõukogu liikmeskirikutest, religiooniõpetuse õpetajaid koolitatavatest õppeasutustest ning teistest religiooniõpetusega seotud institutsioonidest (Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeeriumi usuasjade osakond, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Usuõpetajate Liit ja Eesti Piibliselts). Ümarlaua eesmärk on teha koostööd, et toetada religiooniõpetust Eesti koolis. Ümarlaua kaudu on aidatud kaasa religiooniõpetuse ainekava väljatöötamisele, õpetajakoolitusele ja õppematerjalide kirjutamisele.

 

Eesti Kirikute Nõukogu meediaassistent Tauno Teder

646 1034

55 628 851

tauno.teder@ekn.ee

 

10.02.2004

PRESSITEADE

 

Eesti Kirikute Nõukogul on uus eluväärtuste projektijuht

 

Eesti Kirikute Nõukogu uue eluväärtuste projektijuhina asub tööle Kaia Kapsta. Eetika ja eluväärtustega tegelemine on üks Eesti Kirikute Nõukogu kümnest töövaldkonnast.

 

Eluväärtuste projektijuhiks valitud Kaia Kapsta kuulub Eesti Karismaatilisse Episkopaalkirikusse ning lõpetab teoloogilise hariduse omandamist Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris.

Eesti Kirikute Nõukogu eluväärtuste ja eetika töövaldkonna eesmärgiks on tutvustada ühiskonna eetiliste probleemide kristlikku käsitlust ning pakkuda välja võimalikke lahendusi. Aastani 2007 on peatähelepanu all eetilistest probleemidest raseduse katkestamise temaatika. Eluväärtuste projektijuhi kõrval tegutseb Eesti Kirikute Nõukogu juures eluväärtuste ja eetika ümarlaud.

Värske projektijuhi esmaste ülesannete seas on Eesti erinevais linnades toimuvate abordiproblemaatikat tutvustavate seminaride "Elu algus" korraldamise jätkamine. Eelolevad seminarid toimuvad 19. veebruaril Rakveres ja 13. märtsil Viljandis.

Eesti Kirikute Nõukogu esindajad on kutsutud kaasa töötama ka Sotsiaalministeeriumi reproduktiivtervise alasel ümarlaual, mille järgmine koosolek toimub 13. veebruaril ja kus Kirikute Nõukogu esindavad täitevsekretär Eerik Jõks, eluväärtuste projektijuht Kaia Kapsta ning eluväärtuste ümarlaua liige Toomas Vooglaid. Arutelu teemaks on raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse eelnõu ning reproduktiivtervis.

 

Eesti Kirikute Nõukogu meediaassistent Tauno Teder

646 1034

55 628 851

tauno.teder@ekn.ee

 

20.01.2004

PRESSITEADE

"Elu alguse" seminarid jätkuvad

Eesti Kirikute Nõukogu eluväärtuste töörühma poolt Eesti erinevates linnades korraldatavad “Elu alguse” seminarid valmistavad mõistma aborditemaatikat.

Eluväärtuste töövaldkonna projektijuhi Lea Küünarpuu sõnul on inimelu alguse ja raseduse katkestamise teemal peetavate seminaride eesmärgiks anda teavet inimelu algusest bioloogiliselt ja inimelu pühadusest kristliku õpetuse järgi.

Käesoleva aasta esimene seminar “Elu algus” toimus möödunud laupäeval, 17. jaanuaril, Kuressaares. Järgmised seminarid on tulemas Kärdlas 31. jaanuaril, Rakveres 19. veebruaril ja Viljandis 13. märtsil.

2003. aastal toimusid seminarid “Elu algus” Tartus ja Tallinnas. Kokku on senini seminaridel osalenud 142 inimest.

Kui mainitud seminaride põhiliseks sihtgrupiks on mõeldud kristlike kirikute liikmed, siis maikuus on plaanitud eraldi ühekordne seminar meditsiinitöötajatele ja aasta viimases kvartalis õpetajatele.

Eesti Kirikute Nõukogu eluväärtuste ja eetika töövaldkonna eesmärgiks on tutvustada ühiskonna eetiliste probleemide kristlikku käsitlust ning pakkuda välja võimalikke lahendusi.

Aastani 2007 on Eesti Kirikute Nõukogu peatähelepanu all sotsiaaleetilistest probleemidest esmalt raseduse katkestamise temaatika.

 

Eesti Kirikute Nõukogu meediaassistent Tauno Teder

(0) 646 1034

055 628 851

tauno@ekn.ee

 

15.01.2004

PRESSITEADE

Eesti Kirikute Nõukogu tegi muudatusettepaneku kirikute ja koguduste seadusesse

Eesti Kirikute Nõukogu neljapäevane töökoosolek otsustas toetada muudatuseelnõu kirikute ja koguduste seadusele, mille järgi usulised ühendused, näiteks taara- ja maausulised, saaksid kasutada oma nimekujudes oma traditsioonist tulenevaid nimetusi.

 

Siseministeeriumi usuasjade osakonnas ettevalmistatud eelnõu peamiseks ajendiks oli, et Eesti taara- ja maausulised saaksid oma põhikirjade ümberregistreerimisel kasutada praegu seadusetekstis oleva termini “kogudus” asemel “koda” ja “koguduste liidu” asemel “maavalla koda”.

Siseministeeriumi usuasjade osakond küsis kooskõlastust kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta ka Eesti Kirikute Nõukogult, kes oma igakuisel töökoosolekul 15. jaanuaril otsustas eelnõu toetada ja tegi ettepaneku täiendada seda punktiga, milles pikendatakse usuliste ühenduste ümberregistreerimise tähtaega 1. jaanuarini 2005.

Uue kirikute ja koguduste seaduse senise redaktsiooni järgi peavad kõik Eesti usulised ühendused end ümber registreerima 1. juuliks 2004.

Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolek otsustas ka, et iga liikmeskirik esitab järgmisele töökoosolekule 19. veebruaril oma kandidaadid Eesti Kirikute Nõukogu presidendi ja asepresidendi valimisteks.

Seniste ametikandjate, presidendi ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi Einar Soone ning asepresidendi, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu pastori Joosep Tammo volitused lõpevad selle aasta märtsis.

Eesti Kirikute Nõukogu põhikirja järgi valitakse president ja asepresident kolmeks aastaks.

2004. aastal käivitub juba kolmandat aastat Eesti Kirikute Nõukogu projekt “Teeliste Kirikud”. Projekti eesmärgiks on anda koostatava broðüüri ja internetilehekülje kaudu ülevaade Eestimaa kirikutest, mis kas suvisel ajal või aasta läbi avatud kõigile huvilistele. Broðüür ja kodulehekülg valmivad aprillikuuks.

17. veebruaril toimub Pärnus Eesti Kirikute Nõukogu religiooniõpetuse ümarlaua järjekordne koosolek, kuhu haridusminister Toivo Maimetsal on palutud esitada ka Haridus- ja Teadusministeeriumi volitatud esindaja.

 

Eesti Kirikute Nõukogu meediaassistent 

Tauno Teder

(0) 646 1034

055 628 851

tauno@ekn.ee